2000 km sõidetud.Test lõppenud.

Täna sai siis testitav Keeway Depoosse tagastatud.
Vahepeal sai paar nädalat mujal puhkusel oldud ja roller seisis garaazis.

Järeldused testist.
Peale 2000 km sõitu pole midagi ebameeldivat juhtunud.Kõik toimis nagu peab.Isegi end vahepeal pidevalt algasendisse nullinud kell on õige püsinud.
Ok,kui midagi märkima peaks,siis ehk seda,et esiporilaua metallist kinnitustesse,millega porikas kinnitub esiamordi alumiste torude külge hakkavad tekima väikesed praod.Selle tagajärjel esiporikas natuke pläriseb suurematest aukudest läbi sõites.
Seega peaks mõistlikul sõitmisel see masin ikka mõnda aega vastu pidama.Mootori töös küll mingeid tõrkeid selle 2000 km ajal ei täheldanud.Kütusekulu 55-60 km/h sõites jääb alla 3,2 l/100 km kohta.Liitri õliga(Valvoline ScooterSynth) sai läbitud ca.1300 km.
Endale hakkas roller "istuma" peale sissesõidupiiraja(seib variaatoris)eemaldamist,lühema leegitoru ja sellega kaasas olnud variokaalude vahetamist.Oli linnalliikluses vähe parem liigelda.
Hea meelega oleks proovinud ka resonaator,ehk "sportsumpsi",aga lihtsalt testiks etteplaneeritud kilomeetrid said enne täis.Ja ega tal igapäeva liikumiseks kiirusest ega võimsusest puudu ei tulnud ka.
Seega minu,kui testija nr.2 poolt kõik.Loodame,et õnnestub tulevikus veel mõne rolleri/mopeedi testimisel kaasa lüüa.Head sõiduilma ja suve lõppu!

Nüüd on juba nädalapäevad peale rolleri "täiendamist" ringi sõidetud.Tänu suuremale düüsile ja ka rohkem pöördesse minevale mootorile on kasvanud natuke ka kütusekulu.Maanteel kulub ca.3,2-3,4 l/100km.
1liitri õliga saab minu kalkulatsioonide järgi sõita kuskil 1300-1400 km.
Mõned tähelepanekud ka muude asjade kohta,
Esiporikas on hakanud aukudes plärisema,selle põhjuseks on porilauda hoidvad metallklambrid,millesse hakavad vaikselt tekima praod.
Kuskil kiirusel 50-55 km hakab roller natuke jõnksutama.Ise arvan selle põhjustajaks olevat variaatoritaldrikusse kulunud kerge soone.Soon tekkis täenäoliselt tänu liiga pikalt sissesõidu ajal kiirust piirava seiviga ringi sõitmisest.

Sai vahetatud ja külge kruvitud uusi juppe.

Täna sai siis lõpuks Motodepoos ära käidud.
Ära sai võetud sissesõidu piiraja,ehk väike seib variaatori kausside vahelt.Peale selle sai paigaldatud Keewaydele mõeldud "täienduskomplekt".See koosnes lühemast leegitorust,erineva kaaluga variaatori vihtidest ja suuremast düüsist.Asendatud sai ka läbipõlenud suunatule pirn,tehtud õlivahetused jõuülekandes ja ka natuke karburaatorit sätitud.
Peale esimest käivitamist oli kohe meeldivaks üllatuseks hoopis mahedam hääl,kui pika leegitoruga.Kadunud oli ka metalne plädin.
Esimene proovisõit andis märku paranenud kiirendusvõimest üle 25-30 km kiiruse,kust enne kiirendus nagu noaga lõigatult lõppes.Kohalt minekus erilist vahet ei märganud.
Hiljem koju sõites oli kohe teine tunne,roller suutis muu liiklusega ilust sammu pidada.Olin juba harjunud vana seadistusega pidevalt gaas põhjas sõitma.Nüüd nii tehes märkasin,et hakkan muust liiklusest vaikselt ette trügima.Pilk spidomeetrile näitas kiiruseks 75 km/h!Peab ennast vähe talitsema.Edaspidi hoian kiiruse 55-60 km peal.
Õhtul käisin veel kodu lähedasel heal teelõigul tippkiirust proovimas.Selleks sain tavalise sõiduasendiga 77-78 km/h.Väheke küürutades tuli ka 80 ära.Proovisin ka kohalt kiirendamist.Kohalt kuni 30-ni polnud suurt vahet algse seadistusega võrreldes.Sealt edasi aga kiirendas veel kuni 40-ni ühtlaselt hästi.40 ja 50 vahel oli väike tühimik,kiirus kasvas vähe vaiksemalt.Üle 50 aga kiirendas jälle tuntavalt ja nii kuni 65-ni välja.Sealt tippkiiruseni kasvas kiirus jälle vähe aeglasemalt.Võibolla peaks karbussi timmimisega veel vaeva nägema.Ah jaa,üks asi mida veel tähele panin oli see,et peale 60 km/h hakkasid rollerit läbistama vibratsiooni"lained" ja nii kuni tippkiiruseni välja.

0 nädal

Seoses eelmise nädala reedel rolleriga ainult t-särgi väel sõitmise tulemusel saadud raske külmetushaigusega,pole sellel nädalal testitavat rollerit garaazist välja ajanud.Käimata jäi ka Motodepoos.

Järjekordne töönädal.

Ka selle nädala sõitudest on enamik kodu-töökoht suunalised olnud.
Olen siiani sõitnud enamasti 40-60-ndate aastate masinatega,mille pidurid...ütleme,et pole enamasti praeguses linnaliikluses suuremad asjad.Käesoleva rolleri piduritele ei oska midagi ette heita.Ainus minu jaoks vähe imelik asi on see,et järsemal esipiduriga pidurdamisel tundub lenks natuke ettepoole liikuvat.Aga vaadates rolleri raami avatud ehitust pole ka vist põhjust imestamiseks.
Kütusekulu tundub linnasõidul jäävat alla 3 liitri/100 km.
Läbisõit on hetkel 1300 km.Üritan aega leida ja Motodepoost läbi käia.Eemaldaks variaatori piiraja.Hiljem tahaks ka muude piirajateta proovida.

Esmaspäev,teisipäev...nädal.

Terve nädala olen nüüd rollerit linnas tööl käimiseks kasutanud.
Ajaliselt võidab.Võrreldes tavalise bussi ja jala käimisega kuluva ca. 25-30 min.asemel,kulub ca.12-15minutit.Tõenäoliselt oleks linnaliikluses veel parem liikuda,kui poleks variaatori piirajat.Natuke jääb minu maitsele tippkiirusest puudu.Piiraja ei lase rolleril tõesti suurt üle legaalse 45 km/h arendada.Paigalt kiirendab roller enamike autodega võrdselt,aga kuskilt alates 25-30 km/h kaovad eest ära.Sõidan enamasti viisakalt tee parempoolsel äärel,kus asuvad ka enamikel teedel kanalisatsioonikaevude luugid.Rolleri suhtkoht väiksed rattad loevad neid luuke "mõnuga".Üks suunatule pirn lõpetas töötamise.Mootor ja veermik töötavad laitmatult.

Pühapäev.Tagasi Tallinna.

Pühapäeval sai roller jälle kuurist välja võetud.Enne Tallinna poole tagasisõitu sai teist vähe tähelepanelikumalt silmitsetud-kuulatud.
Tundub,et eelpool Oldmopedi poolt mainitud kerge krr-krr hääl variaatoris on muutunud tunduvalt valjemaks.Kuulda on häält ainult tühikäigul ja mitte alati.Sõites mingit häält variaatorist küll tähele ei pannud.Ainus lisahääl peale sumbutist tuleva on tagakohvri nagin.Tegelikult teeb vahel(mingitel pööretel) metalset plärinat ka sumbuti kaitseplekk.
Samuti eelpool mainitud mullid ühe esitule "kroom"pinna all on suurenenud.Panen tähele,et ka näidikutetablool olev kell on ennast iseeneslikult 12.00(ehk algasendi) peale sättinud.Panen kella õigeks.Laon tagumise kohvri sugulaste kaasapandud kooki,mett ja muud head pooleldi täis.Täidetud saavad ka kütuse-ja õlipaak.
Peale kl.15.00 asun Tallinna poole teele.
Teekond möödub ilma eriliste vahejuhtumiteta.Kiiruse hoian 40km/h peal.
Peale Jõgevat(kus sai ka tangitud)hakab kergelt vihma sadama.Kuna pole vihmariideid kaasas,siis peatun ühes bussiputkas.Söön kaasa pandud kooki ja varsti annab vihm ka järele.Jätkan Tallinna poole kulgemist.
Sõidan suurtest lompidest meelega läbi,vesi igatahes minuni ei pritsi.
Enne Aravetet saan uue sahmaka vihma,aga jätkan sõitu.
Tapa risti bensukas saab rolleril 1000 km täis.Tähistan tassi kuuma kohviga.Tangin ka.Märkan,et Räpinas õigeks pandud kell on jälle 12.00.Panen selle jälle õigeks.Jätkan teed,tõstes kiiruse 45 km/h-ni.
Edasine sõit viib ilma peatusteta Tallinnani. Peterburi mnt. "betoonteel"(see hüplik ja auguline lõik enne Tallinnat)kustub lähituli.Sõidan edasi kaugtulega.Kuskil(kell tablool on jälle 12.00) kl.22.30 jõuan koju.Väsimust ei tunne,seega sobib roller ka pikemate otsade läbimiseks(kui just kiire pole).Kodus teen veel kütusekulu kalkulatsioone,tulemuseks 2,6 liitrit/100 km.Täitsa OK,arvestades pidevat vastutuult.

Laupäev.Pikem sõit.

Kuna Räpinas elaval vanaemal oli sünnipäev,siis otsustasin sinna rolleriga minna.
Et lubatud(16.00) ajaks Räpinasse jõuda,siis sai kl.7.00 hommikul teele asutud.Sõidan mööda Piibe maanteed,mis on aeglase tempo puhul meeldvam ja huvitavam.
Siledal teelõigul tunnen,et esiratas viskab kergelt.Igatahes lenks vibab kergelt üles-alla.Ehk rehv on tiba viletsalt peal.Eriti see igatahes ei häiri.Häirib aga pidev tugev vastutuul.
Enne Aegviidut märkan,et kütuseseier on kiirelt nulli vajunud.Ebameeldiva üllatusena on kohalik bensiinijaam remondis.Kerge paanika.Piilun paaki,kütet siiski tundub veel jaguvat.Kohalik rollerimees ütleb lähima tankla 12 km kaugusel Tapa ristil olevat.Kohale jõudes tangin,paaki mahtus veel 3,6 liitrit.
Varsti saab üldiseks läbisõiduks 500 km.Tõstan kiirust 37-38 km/h pealt 40-le.
Kärde juures olev suht pikk ja soliidne tõus ning vastutuul tõmbavad kiiruse 30 km/h peale.Ei aita ka gaasikäepideme põhja keeramine,kiirust juurde ei teki.
Edasine tee kulgeb rahulikult sihtmärgi poole.Enne Tartut teen veel tankimispeatuse(3,1 l).
Peale 8 tunnist sõitu jõuan Räpinasse.Tundub,et tänu mugavale sõiduasendile väsimust ei tunne,võiks kohe edasi sõita.

Reede.Võtan "testimise" üle.

Kuna oli Oldmopediga juttu,et osalen ka rolleri proovimisel,siis asusin ka tegutsema.
Minu jaoks on see esimeseks tutvuseks kaasaegse 50-kuubikulise rolleriga.Peale lühidat masina tutvustamist,proovisõitu ning õli- ja kütusepaagi täimist asun peale südaööd Haapsalust Tallinna poole teele.Ah jaa,enne rolleri ülevõtmist on läbisõiduks 360 km.
Väike metsavaheline otsetee saab Oldmopedi ja tema rolleri juhatusel edukalt läbitud.Eelpool mainitud esituli on tõesti hea.
Proovin igasuguseid sõiduasendeid.Minu 1,65 kasvu juures tundub kõige mugavam selline jalad-käed sirgelt ees isteasesend.Kiiruse hoian 37-38 km/h peal.Peale pea 3-tunnist peatusteta(pisut jahedat) sõitu jõuan Tallinnasse.Esmamulje on meeldivalt praktiline.OK,esiklaas võiks ka olla,aga see vist ei sobiks käesoleva rolleri stiiliga kokku.

Laupäev
Lähen õhtul linnapeale niisama ringisõitma. Eks algne mineku põhjus oli ka - suitsud otsas... aga kui juba liikvele mindud, ja soojad riided selga topitud, siis ikka vähemalt tunnike ringivuramist mööda õhtust Haapsalut.
Koju tagasijõudes on juba üpris hämar... ja avastan üllatusega, et peale sellist sõitu hõõguvad summuti tagumise otsa sisemine nurk ja samuti kogu summutist gaaside väljalaske toru punaselt. Ei tahtnud oma silmi hästi uskuda ja uurisin lähemalt - metall ongi hõõgumiseni kuumenenud!!!
Eeldan, et see on kõik "tänu" summutis paiknevale katalüsaatorile, mis seal siis kuumenedes väljalaskegaaside järelpõletusega tegeleb. Samuti võib roostevaba summuti olla mõne arvates ilusam, kui kroomkattega raudsummuti... aga hääl tundub sellel roostevabal potil küll vaikne aga suhteliselt terav ja "plekine".
Igatahes on see roller tuleohtlik ja seda ei tohi mingil juhul kohe peale sõidust tulekut kuhugi kuuri hoiule lükata vaid tuleb ennem igaksjuhuks 5-10 min seista ja jahtuda lasta. Samuti ei ole tark kuival ajal metsaradasid ja heinamaid mööda sõita.
Niipalju siis annab meile see korralik euronormile vastavus...

Teisipäev
Kuna variaatori kaane alt kostab madalas tühikäigupöördes kohapeal seistes ikkagi vahetevahel krk-krk otsustan igaksjuhuks puuhobuse kõhtu vaadata ja kontrollida, ega äkki siduri otsamutter lahti ei ole. Võtan kaane maha ja kontrollin, kõik on ilusti kinni. Kuna heli kaob kohe, kui natukene pöördeid tõsta, siis eeldan, et ainukene koht, kust heli tulla saab on ikkagi sidur ja ju seal siis lihtsalt mingi väike mahakulumata valuäär klotsil või miskit muud sellist otseselt ohutut, panen kaane peale tagasi. Ennem viskan veel korra pilgu esimestele variaatoritaldrikutele - peal oleva kerge kummise rihmajälje järgi on näha, et variaatori viimane 1cm läbimõõdust jääb kasutamata. Vaatan üle ka taldrikute vahel asuva seda tingiva piirava seibi - antud masinal on see imeõhukene - vaid umbes 4mm lai. Esimese tehnohoolduse käigus 1000km pealt on see tark kohe eemaldada, ennem kui variaator jõuab kuluma hakata ja rihm (momendi) ülemisse tööalasse kerge randi sisse kulutab ja pärast seibi eemaldamist selletõttu ebaühtlaselt käituma hakkab. Selle seibi eemaldamisel saab aga variaator kogu oma ulatuses korrlikult tööle hakata ja mootor hakkab normaalse linnakiruse juures tööle natukene madalamatel pööretel, mis teeb sõidu tunduvalt meeldivamaks ja vähendab ka mootori "ulgumist". Selle kiirema ülekandesuhtega seoses tekib küll juurde ka võimalus sõita kiiremini, kui seadus lubab... aga enamusel inimestel on olemas ka mõistus.
Kaant tagasi pannes avastan, et tihendi ehitus on väga ebaloogiline ja tõenäoliselt pannakse neid mootoreid tehases kokku külili asendis - normaalasendis on see väga ebamugav - korpuse külge ei kinnitu tihend mittekuidagi ja kipub enne poltide auku saamist õigest paigast ära vajuma, kaane juhtpukside otsa ei saa seda aga panna, kuna tihendi alumine ja ülemine pool on rihma tagant omavahel keskelt koos. Asja lahendavad ideaalselt paar pikka keermevardast tehtud ilma peata polti, mille keeran karteri külge ja panen tihendi nende otsa ilusti õigele kohale. Siis tõstan üle nende kaane peale ja kinnitan paari poldiga ja lõpuks eemaldan need abivahendid poldiaukudest ja asendan õigete poltidega.

Kolmapäev
Tormine ilm. Lähen maanteele tuuletesti tegema.
Soses piiarajate olemasolu ja minu 90+kg'iga on masin vastutuulele (13-15m/sek) tundlik ja kipub veidikene raskemalt vedama ja suuremate iilide korral ka kiirust kaotama aga muidu on üldiselt tubli ja rühib vapralt. Natukene igatsen taga retrorolleri disaini, mis oma laia esiplekiga kataks põlved ilmaolude eest ja tuuleklaasi, mis aitaks masinal kergemini liikuda ja minul taga vähem loperdada... aga mood nõuab ohvreid.

Neljapäev
Ämm tuleb külla... vaja tale vastu minna ja selletõttu lähen homikul linna autoga. Peale kojujõudmist vahetan neljarattalise kaherttalise vastu ja uuesti linna toiduringile. kuna ostan ka suure tordi, siis avastan, et tagakohver jääb hästi natukene pisikeseks... aga kui kergelt karbi ühte äärt suruda, mahub ikkagi ilusasti ja turvaliselt sinna ära. Kuna tagakohver on nüüd hõivatud ja sadulaalla kõik toit ära ei mahu, saan testida ka esigondli küljes asuva nagi praktilisust - täiesti kasutamiskõlbulik - kuigi asub suhteliselt madalal ja kott jääb põhiliselt põrandale - panenkilekoti toiduga jalgevahele maha ja sangad igaksjuhuks nagi otsa, et kott lahkuda ei saaks. Süsteem töötab.
Seoses halbade asjaoludega on täis alles 300km. Mootor töötab kõrva- ja käitumise järgi nüüd juba täiesti hästi. Tõstan regulaarse liikumiskiiruse 35kmh'lt 40-45kmh'ni aga jälgin hoolikalt, et ei koormaks liialt.

Reede

Masinal hakkab siis saama täis nädalake minujuures viibimist. Õnneks tulid külla Kullo koos perega ja õnnestus mingiks ajaks jagada seltskond vastavalt soole ja vanusele töörühmadesse - lapsed omavahel mängima, naised suhtlema ja mehed tehnika kallale. Kuna seltsis on alati lõbusam, siis sai garaazist välja aetud Keeway tundub'et'lähisugulane - minu vana ja väsinud luureskäiguroller (CPI Hussar)... ja mindud koos pisikesele natuke alla tunnisele lõbusõidule ümbruskonnas. Kahjuks ei paistnud ühte naabrimeest (Solifer) momendil kodus olevat ja teisel kahjuks viibib tema roller (Qingqi) momendil maaletooja esinduses garantiiaegses reanimatsioonis... ja nii ei õnnestunudki tekitada Eestis suhteliselt vähelevinud vaatepilti - 4 täiskasvanud meest rolleritega koos ringisõitmas... ja veel lausa hiina päritolu rolleritega :)
Aga ka kahekesi oli täitsa tore. Õnneks oli hiljuti ka sadanud ja teed ei tolmanud. Prooviks sai mingi aja tagant ka rollereid omavahel vahetatud... aga võrdlema ei hakka - kuna üks on täiesti uus masin, millel veel sissesõit käsil ja teine 3 aastat vana ja mitu avariid läbi elanud ja surnust üles ehitatud frankenstein... millel eluloo käigus kõik mootori tööd segavad seibikesed eemaldadtud. Aga eks sellistel pisikestel masinatel ongi kõik põhiliselt suhtumises kinni - meie jäime igatahes oma tuuriga rahule. Tundub, et rollerid kah... igatahes mingeid proteste nad ei valdanud ja käitusid viisakalt.
Pärast sain natukene uuritud Matrixi teist "tagavara" leegitoru - see on lühema kaarega - järelikult viib natukene jõumomendi kõrgematele pööretele kui küljes olev... aga omab samamoodi mootori tööd piiravat seibi auguvahel. Igasugune selline seib on aga igasugune 2takti mootori normaalsete tööreziimide tapja... millal ometi jõuavad kõik tootjad sinnamaani, et hakkavad kasutama Eesti seadustele vastava piirkiirusenormile vastavusse viimiseks vaid CDI-piirajaid ja jätavad vähemalt väljalasketorud normaalseks, et masin oleks küll legaalse kiirusega aga see ei tuleks mootori töökvaliteedi arvelt. Samuti paneb selline kahtlane piiramine masina reaalse kiiruse sõltuvusse teeoludest, sõitja kaalust, tuule suunast jne.

Laupäev
Kergelt vihmane ja sajab vahelduva eduga. Võtan rolleri ja lähen linna, et teha märjailma katsetusi... tundub, et sellel masinal on imelikult hea aura - vihm lõppeb ja veeproovi teha ei õnnestu.

Pühapäev
Kuhugi minna vaja ei ole... aga kuna midagi asjalikku teha kah ei viitsi, siis lähen teen rolleriga paarikümnekilomeetrise ringi. Selgub, et kiire trepiga tee võtab esigondli veidike kolisema ... aga see loomulik kah... kuskiltmaalt jookseb ikkagi mõistlik piir masina käitumise ja eesti teeolude omavahelisest seosest - kui tee normaalsemaks muutub jääb ka gondel jälle vait.

Teisipäev
Proovisin otsida kohvri kolisemise põhjuseid - tundub, et asja päästaks täiesti pisike tihend kaane vahel, sest põhiheli tuleb sealtsmast. Kuna momendil kodus sobivat tihendidt ei leidunud panin katsetamiseks paar svammitükki kaane vahele, surusin kohvri kinni ja tegin mööda aukliku kruusteed paar "kiirendust" ja umbes kilomeetrise ringi - tunduvalt vaiksem oli. Luban endale, et lähipäevil käin ja ostan ehitusmtrejalide poest kummist aknatihendi ja paigaldan selle prooviks kohvrile ja kuulan, kas elu läks vaiksemaks. Avastasin eksperimenti tehes ka sellise asja, et tagakohvrit õnnestus edukalt keerata ka teise rolleri tagakohvri võtmega... kuna kolmandat kohvrit ei olnud proovimiseks momendil kusagilt võtta, ei saanud ka kontrollida, kas tegu oli juhusega või see ongi nii.

Kolmapäev
Ilm ilus, aga kahjuks täna oli vaja natukene suuremamõõtmelisi tööasju kaasa võtta ja läksin tööle autoga :(
Jõudsin koju ja tegin kodurahu huvides vaid väikese veerandtunnise ringi rolleriga. Avastasin, et millegipärast oli armatuuris asuv kell ennast ära nullinud. Igaksjuhuks kohe kella süüdistama ei hakka - äkki ise kogemata mõnele nupule vajutanud - panin õigeks ja jään ootama, mis edasi juhtub.
Mootor on läinud minekult juba päris "magusaks", kiirendus hea... ei suuda küll mingit põhjust välja mõelda, miks peaks mõni inimene hakkama sidurivedrusid vahetama või kergemaid rullikuid paigaldama, rohkem hakkab süvenema mõte, et tahaks proovida pehmemaid sidurivedrusid ja raskemaid rulle, et saaks rahulikumalt ja sujuvamalt sõita ja roller paigalt minnes isegi niipalju pöördesse ei läheks vaid juba madalamas pööreteotsas vaikselt vedama hakkaks (hakkan vist vanaks jääma... aga vahest tahaks lihtsalt rahulikult kulgeda ja ümberringi toimuvat vaadata). Variaator tundub olevat millegipärast suhteliselt häälekas ja kõrvale tundus tühikäigul siduripoolsest otsast kostvat paar korda mingit võõrast heli... ei hakanud eriti süvenema aga püüan järgmised päevad kõrva kikkis hoida ja kontrollida, kas oli see liigselt hoolikast kuulamisest tekkinud meelepete, või hakkab ka edaspidi miskit kõrva.
Esitule klaasi all tule luubi kinnitusvõru kroomil hakkasid silma paar kõrgemat kohta... kahjuks ei vaadanud alguses seda kohta sellise pilguga ja ei tea öelda, kas tegu lihtsalt tehasest tulnud sellise võruga või on need tekkinud tule kasutamisel eraldunud kuumusest.

Laupäev
Päike paistab, ilm ilus.
Kuna vaja linnas natukene asju ajada, siis otsustan minna rolleriga - see 10km vahemaa tundub just selline paras sellisele masinaga liikumise ots. Paarist kohast läbi käidud ja ka paar eputusringi mööda Haapsalut tehtud avastan, et selle ajaga on bensiininäidik kukkunud äkki alla poole paagi. Kui koju tagasi jõuan, on juba punases alas... huvitav, kas hakkabki juba otsast lagunema?
Kuna õhtul vaja veel teinegi linnaring teha, ja linna sõites ei näita näidik enam mittemidagi - esimene peatus tankla. Ei olegi näidk katki - paaki mahub 3,46L bensiini ja odomeeter näitab täpselt 160km. Kiire arvutus annab esimeste läbitud kilomeetrite küttekuluks 2,16L/100km!!! Kuigi sellest suure osa moodustab pikamaasõit olen tulemusega ikkagi väga rahul. Õhtul koju sõites jään omadega pimeda peale ja avastan, et rolleril on üllatvalt head tuled.

Pühapäev
Ajan rolleri välja ja tutvun sõbraga lähedamalt. Siiani kõik kruvid veel kinni ja kõik funktsioonid töötavad. Leina ka meeldivalt jõuliste tulede põhjuse - masinal on ees kaks 35w halogeentuld - tavaline reflektoriga kaugtuli ja luupelemendiga lähituli. Lisaks veel 2 parktuld nurkades, mis disainilt lahedad aga samas tunduvad täiesti mõtetud, kuna parktuledena kasutada neid ei saa - parktuled ei saa oma toidelt akult vaid koos teiste tuledega rolleri generaatorilt ja põlevad vaid siis, kui mootor töötab. Alguses mulle natukene liiga kandiline tundunud rolleri disain tundub juba väga sümpaatne... kindlalt annab sellele oma suure panuse ka matt must värv... kui tegu oleks enda isikliku rolleriga ja saaks veel need suured kleebiskirjad kah eemaldada, siis võiks välimuse 5palli süsteemis täitsa 5 hinnata. Mitte et ma häbeneks seda, et tegu on Keewayga... aga ma ei saa samas ka aru, miks krdi pärast peaks see olema suurelt üle rolleri põhjagondli ääre kirjutatud ja miks peavad olema küljegondlitel läkivad ruudustikud koos matrix kirjaga... ükski autotootja õnneks ei ole küll sellele tulnud, et auto mark ja nimi kirjutada üle poole masina. Puuduseks pean ka seda, et iste on ergonoomiline, nagu kõigil tänapäevastel rolleritel - see ei lase pikemat kasvu sõitjal ennast tahapoole istuma nihutada, et jalad paremini ära mahukid vaid alati vajub juht ilusti ja õigele ja kindlale istekohale tagasi.
Kahjuks jääb täna rolleriga sõitmata, kuna vaja koos perega liikuda.

Esmaspäev Vaja jälle korra tööasjus linna minna, kuna mingit asjadevedu ette näha ei ole ja päike sirab taevas, siis järjekordselt rolleriga. Ikka veel sõidab... ja tundub, et järjest paremini ja ühtlasemalt on mootor tööle hakanud.
Asjad aetud otsustan ära testida ka praktilise poole ja lähen poodi perele sööki varuma. Kogu toidukorv mahub ilusti sadulaaluse ja tagakohvri vahele jagtuna ära.
Kodus avastan ühe ebameeldiva asja - piimapakke ei tohi tagakohvrisse panna - kaal küll ilusti normi piires... aga suurest maanteest minu majani kulgeval 4km kruusateel rapub kohver ja kohvri sisu päris korralikult ja üks kruvipeadest on selle ajaga ühte piimapakki pisikese augu sisse kulutanud... õnneks küll ülemisse poolde ja arvestatvat uputust tekkinud ei ole, vaid mõned üksikud piisad. Järgmine kord teab arvestada.

Vahepeal sai juureldud ka natukene pultkäivitusvõimaluse positiivsete ja negatiivsete külgede üle - mugav ja edev... aga kuna ainult siganlisatsioonist võib väheks jääda, siis kasutan poodi minnes ja rollerit üksi jättes roolilukku... seda aga puldist peale ega maha ei saa... ja selletõttu peab ikkagi võtit kasutama. Eriti ohtlik võib olla veel see, kui ära unustada, et sai rool lukku pandud - puldist käima, peale ja gaasi... loodan, et mina nii hajameelseks ei muutu. Siganlisatsioonil võiks just hääletult peale/maha olla standardreziim, mitte, et tavaliselt teeb suure kõva piiksuga ja selleks, et saaks tähelepanu mitte äratada, peab temaga "eriliselt käituma".
Odomeetril 190km.

Umbes kuu-poolteist tagasi sai biker.ee foorumis ajendatuna suurest hiina rollerite sõimamisest välja käidud idee, et julged maaletoojad võiksid anda oma rollereid konkreetselt testida - mitte paariks tunniks, nagu igasugused ajakirjatestid vaid ikkagi kuu-poolteist ja 1000-1500km.
Selle ajaga saaks enamvähem adekvaatse ülevaate masina käitumisest ja koospüsimisest ja kõik lastehaigused, kui eksisteerivad, peaksid kah juba selle ajaga välja lööma. Tegu ei oleks mitte võrdlustestiga ja masina positsioneerimisega teiste rollerite suhtes vaid just konkreetse kasutajatestiga. Esimene julge, kes asjast kinni võttis, oli Motodepoo... kahjuks lükkus küll testi algus mitu korda edasi, kuna seoses suure rolleriostubuumiga lihtsalt said selleks ajaks, kui oleks olnud võimalus mõnele masinale järgi minna ja testima hakata, rollerid lihtsalt kohapealt otsa ja tuli oodata uue partii saabumist. Algselt oli kavas alustada testimist küll Keeway sarja keskmise mudeli - Focusega... aga kuna selle masina nõudlus oli väga suur ja ei tahtnud ühtegi soovijat kurvalt ootama jätta, siis valisime testiks momendil vaba oleva Matrix'i.
Reede
Täna saigi siis lõpuks testimisega peale hakatud - võetud kiiver ja jope näppu ja kaubeldud ennast tuttava autoga Tallinna.
Depoosse jõudes oli roller täpselt selline, nagu ta sinna ka saabus, ainus, mis oli tehtud, oli seatud töökorda aku. Peale saigi siis hakatud sellega, et komplekteeritud esiratas, peeglid ja kohver, lisatud paaki natukene bensiini (õli oli pool paaki juba tehase poolt sees olemas) et oleks võimalik tanklani jõuda. Ühtki kruvi üle keerama ei hakanud.
Esmakäivitus probleemideta, natuke hingest kinni hääl ja tühikäik lonkav... aga arvastades, et tegu esimese tööminutiga, siis täiesti ok.
Veel üks suits vaimu valmis panekuks enne teeleasumist ja kiiver pähe ja kell 16.15 sukeldungi Tallinna reedeõhtusesse tipptundi. Autosid palju... aga tundub, et isegi sissesõitu tehes neile eriti jalgu ei jää... ennem vastupidi. Taksopargi ristis kasutan korra ka kaherattalise eelist ja poen foori tuld oodates lihtsalt ette... igatahes autosid ma sellega ei sega, liiklusohtliku olukorda ei tekita ja näppu mulle ka keegi ei näita. Esimene tankimine nestes (3,2L mahub paaki juurde) ja Haapsalu poole sõitma. Suurema ekstreemi vältimiseks, et ära hoida vaese mootorit sissesõidu ajal mõne liiklussituatsiooni ajel ülekoormamise vajadus, lähen üle Nõmme. Nõmme ristis otsustan korrektne liikleja olla ja ei hakka ennast autode vahelt läbi pressima ja kannatan selle ühe fooritsükli ootamist kah ära. Kuna sõitas püüan hoida oma kiiruse 30-35kmh ümber, siis jälgin hoolega peegleid, et ei takistaks tagant tulevaid autosid, kes kiiremini liikuda soovivad. Probleeme ei teki.


Ja olengi omadega väljas linna piiril ja asun mööda pärnu mnt. ilusat ja laia äärt vaikselt kulgema. Esimese peatuse teen Haruteel, käin poes ja ostan omale limonaadi. Poest väljudes pean kahele külamehele oma sõidukit täpsemalt tutvustama ja peale umbes 5min lobisemist nendega jätkan oma rada. Järgmise puhkepeatuse otsustan teha peale Turba raudteeülesõitu asuvas puukoolis, kus võimalik ka kohvi saada. Bensiininäidik veel langenud ei ole!
15min pausi ja edasi kodupoole - käivitades avastan, et peale 60km läbimist on mootori hääl muutunud juba natukene ilusamaks ja ka tühikäik hakkab stabiliseeruma.
Koju otsustan viimased 3km lõigata otse läbi pisikest kõvakstallatud metsarada - saab otsem ja ei tolma kah. 20-25kmh kiirusega tunneb roller ennast seal päris kindlalt... ja olengi kodus, esimesed 106km läbitud.
Muljed positiivsed, natukene võiks jalgadel rohkem ruumi olla - tundub, et antud mudelit disainides on kere arvestatud, et saaks paigldada ka vesijahutusega mootorit ja selletõttu on esigondel radikavalmidusena suhteliselt paks ... mis tekitab minu 186cm kasvu ja pikkade jalgade juures aga ohu, et kui põlvi lohakalt hoida, võib juhtuda see, et suhteliselt madalal asuv juhtraud võib järsul pööramisel vastu põlve tulla ja ohtliku situatsiooni tekitada. Kohver nagiseb... aga isegi mitte niihullusti, kui eeldasin... ja kuna tundub, et praktilist kasu on tast rohkem, kui häirivat müra, siis otsustan selle külge jätta. Bensiininäidik ei ole ikka veel arvestatavalt langenud.
Uurides rollerit, mis ta on oma esimesest reisist arvnud, miskit kahtlast silma ei hakka. Ainus minus imestust tekitav tõik on see, et kuna sadanud ei ole ammu ammu ja mingit erilist õhuniiskust kah tunda ei ole, siis kuskohast on saanud kondentsipiisad esitule klaasi alla?
Otsustan igatahes selle üle mittevägakaua juurelda ja viin masina ööbima.